Tagasi pealeheküljele
+16..+23°C
, ..  
Viljandi linn | Ugala teater | Viljandi maakond | Ilm Viljandis | Pärimusmuusikafestival

ESILEHT

UUDISED

ARVAMUS

SPORT

ARTIKLID

SISUKORD

KÕIK LOOD


Inimene

Laupäev

Talvelugu

Liba-Sakala

Kodulugu

 

Postimees
Virumaa Teataja

Pärnu Postimees

 

Viljandi Linnavalitsuse ajaleht
Nädal Viljandis
Soomaa
Viljandi Muuseum
Kopra Turismitalu
Hostel Oma Kodu
Kivi Turismitalu

Turismiinfo

   

Sport  
  prindi | saada sõbrale
Karksi-Nuia Spordikool elab edasi ja ihkab areneda
01.06.2002


Margus Hunt on lootustandev Karksi-Nuia Spordikooli kergejõustiklane.
Ajal, mil mitu Eesti suurt omavalitsust on oma haldusalas oleva spordikooli sulgenud, ei kavatse 4500 elanikuga Karksi vald spordikoolist loobuda.

Vallavanem Piret Koorepi sõnul näeks vald hea meelegea, et spordikool pigem laieneks. «Kahjuks jääb kooli uute gruppide moodustamine juhendajate puudumise taha,» lisas valla juht.

Väike aga tulemuslik

Karksi-Nuia Spordikoolis on praegu kirjas 62 õpilast (treeningrühmades käib neid küll rohkem), kes arendavad end kergejõustiku aladel, ning kolm treenerit. Kalli Lapert tegeleb kõige pisemate kergejõustikusõpradega, Rein Ahun paneb rõhku heite- ja tõukealadele ning spordikooli eestvedaja Mart Kursi õpilased tegelevad jooksu- ja hüppealadega.

Karksi vald kulutab oma eelarvest tänavu spordikoolile 167 000 krooni, millest 100 000 on töötasud.

«Nagu näha, on muud majanduskulud minimaalsed,» nentis vallavanem Piret Koorep. «Spordikool on vallale aga hädavajalik, sest klubisüsteemis ei suudaks enamik lapsevanemaid treeninguraha tasuda ning väikeses kohas on raske piisavalt toetajad leida.»

Spordikooli veab vanemtreener

Karksi-Nuia Spordikoolis direktori ametikoht puudub ja koolijuhi tööd teeb vanemtreener Mart Kurs.

«Läbi aegade on kergejõustik meie kandis populaarne olnud ja spordikool on end õigustanud,» arvas Kurs. Ta tõi näiteks võistluste auhinnalaua, mis on spordikooli kaheksa tegutsemisaastaga tublisti kasvanud. «Päris üheselt seda võtta ei saa, et kõik auhinnad on tulnud just tänu spordikooli töölehakkamisele, sest töötame koos gümnaasiumiga,» lisas Kurs.

Täna oma 45. aastapäeva tähistavas Karksi-Nuia Gümnaasiumis õpib 530 last ja noort. «Valikuvõimalus on võrdlemisi väike, aga seni oleme tublid olnud,» uhkustas Kurs.

Tema sõnul oli kooli ja spordikooli viimane suurim saavutus Eesti Koolispordi Liidu karikavõistluste võit omas grupis 2000. aastal. Kõrget kohta loodavad karksilased samalt võistluselt tänavugi.

Sport pakub noortele tunnustust

«Noortele on oluline pakkuda võistlemisvõimalusi ja selle kaudu tunnustust,» on Mart Kurs veendunud.

«Eri võistlusi on meie noortel aastas 60 ringis ning meie gümnaasium on Eestis veel üks väheseid, kes korraldab oma meistrivõistlusi. Igal kevadel on nädal, mil pärast tunde teeme läbi kõik kergejõustiku alad. Neist osavõtt on üpris aktiivne ning koolisisene konkurents üha kasvab,» rääkis koolijuht.

Karksi vallas korraldatavad suuremad kergejõustikuvõistlused, mida veab spordikool, on jooks ümber paisjärve, tõrvikujooks ja Karksi mitmevõistluse meistrivõistlused, mis olemuselt on ka valla endiste ja praeguste kergejõustiklaste kokkutulek.

Koondise kandidaate on neli

Kui sportlaste edukust mõõta rahvuskoondisesse kuulumisega, siis Karksi-Nuiast on praegu Eesti oma vanuseastme koondises neli kergejõustiklast: Märt Israel, Margus Hunt, Kerti Lill ja Martin Mooses.

Üle-eestilistel võistlustel esindavada Karksi kergejõustiklased Viljandi Sakala seltsi.

Eesti täiskasvanute koondisesse pole noorest koolist keegi veel küündinud.

«Praegustes oludes jäävad täiskasvanute tasemel Eestis tippkergejõustikusse kas väga andekad või majanduslikult kindlustatud inimesed, sest amatöörina muu töö kõrvalt pole tänapäeval võimalik tipptasemel läbi lüüa,» tõi Mart Kurs põhjenduseks.



Madis Luik
madis@sakalakirjastus.ee

Tagasi

 Loe kommentaare (2)
 
Nimi: 
e-mail: 
Kommentaar: 
 
Sakala ei vastuta artiklite kommentaaride sisu eest ja jätab endale õiguse mitte avaldada kommentaare juhul, kui need on vastuolus heade tavade või kehtivate seadustega. Sakala ei tasusta Teie poolt saadetud kommentaare.


 

  Copyright 2000© sakala@sakalakirjastus.ee